Eesti English Finnish
Referentsid

 

Türi Maxima / Klaasvaheseinad 2011
Keskkonnaministeerium / Klaaspiirded 2011
Tatari 9 kortermaja / Dushinurgad 2011
Vesilennukite Angaarid Meremuuseum / Klaasseinad, klaaspiirded, klaastambur 2011
Keila Gümnaasium 2 Etapp / Klaasvaheseinad 2011
TTÜ Vana Raamatukogu / Klaasvaheseinad 2011
Nanolabor / Klaasvarikatused 2011
Veskitammi Lasteaed / Klaaspiirded 2011
Vironia Keskus / Klaasvaheseinad 2011
Domus Kinnisvara / Klaasvaheseinad 2011
Tondi Ärihoone / Klaaspiirded 2011
Sanatoorium Tervis / Klaaspõrandad 2011
Pirita tee 26c kortermajad, Tallinn 2010
Pärli tee eramu, Viimsi 2010
City Plaza 5k, Tallinn 2010
Logika, Tallinn 2010
SNOB, Tallinn 2010
AB Standup OÜ, Tallinn 2010
Koopia Kolm, Tallinn 2010
TTÜ peakorpus, Tallinn 2010
Toomkooli 1, Tallinn 2010
Keila Gümnaasium, Keila 2010
Roostiku tn eramu, Tallinn 2010
Merc, Tallinn 2010
Giab Eesti OÜ, Tallinn 2010
Pierre Fabre, Tallinn 2010
Samsung, Tallinn 2010
Isoelast OÜ, Tallinn 2010
Compromis Inkasso, Tallinn 2010
City Plaza 12k, Tallinn 2010
M-Capital, Tallinn 2010
Lootuse pst eramu, Tallinn 2010
Võidu tn eramu, Tallinn 2010
Köleri tn Lounge, Tallinn 2010
Sõmeru Keskus, Sõmeru 2010
Mustakivi Keskus, Tallinn 2010
Käsmu eramu, Käsmu 2010
Enrgel Eesti, Tallinn 2010
AMD Büroo, Tallinn 2010
Kanada Saatkond, Tallinn 2010
Lindorff AS, Tallinn 2010
Kammeri Kool, Kammeri 2010
Biotap, Tallinn 2010
Kelvingi eramu, Tallinn 2010
Pirita tee eramu, Tallinn 2010
Biorobootika, Tallinn 2010
Terviseamet, Tallinn 2010
Heta ja Biin, Tallinn 2010
Lasita Slong, Tallinn 2010
DNV Eesti, Tallinn 2010
TTÜ Muuseum, Tallinn 2010
Nõmme eramu, Tallinn 2010
Hea tava, Tallinn 2010
Orion Pharma, Tallinn 2010
Kakumäe eramu, Tallinn 2010
Mustakivi Keskus, Tallinn 2010
Soovõha eramu, Tallinn 2010
Ülikooli 2, Tatru 2010
Kaitseväe LK, Tallinn 2010
Prime Partner, Tallinn 2010
Uptime Büroo, Tallinn 2010
Uusmuuga eramu, Muuga 2009
Nurme tee eramu, Tallinn 2009
Advokaadibüroo Sirel ja Seppik, Tallinn 2009
Rotermanni Jahuladu, Tallinn 2009
Meedia Ekspress, Tallinn 2009
EV Riigikantselei, Tallinn 2009
Jüri Eramu, Rae vald 2009
Tallinna Kaubamaja 2009
DnB Nord Pank, Tartu 2009
Reval IN, Tallinn 2009
Astra Export, Tallinn 2009
Pluss Arhitektid, Tallinn 2009
Tammsaare Ärikeskus, Tallinn 2009
Narva Selver, Narva 2009
DHL, Tallinn 2009
TTÜ Raamatukogu, Tallinn 2009
Paide Spordihoone, Paide 2009
Paide Ilusalong, Paide 2009
Merirahu eramu, Tallinn 2009
Regionaalhaigla, Tallinn 2009
Baltika Ärihoone, Tallinn 2009
Tallinna Loomaaed, Tallinn 2009
Kuninga tn korter, Tallinn 2009
Räime tn eramu, Tallinn 2009
Virtsu Sadam, Virtsu 2009
FrEst Consulting, Tallinn 2009
Vesiniidu eramu, Tallinn 2009
Mõisa tn Büroohoone, Tallinn 2009
Pristis AS, Tallinn 2009
Datel, Tallinn 2009
Tehnopolis 3, Tallinn 2009
TTÜ Muuseum, Tallinn 2009
Rovico, Tallinn 2009
Hansu tn korter, Tallinn 2009
Püünsi eramu, Tallinn 2009
A Varahaldus, Tallinn 2009
TTÜ Kohvik, Tallinn 2009
Anne tn korter, Tartu 2009
Vunder AS, Tallinn 2009
Delta Plaza, Tallinn 2009
Kohila SPA, Tallinn 2009
Kakumäe eramu, Tallinn 2009
Intrum Justitia, Tallinn 2009
Yoga Büroo, Tallinn 2009
Baltika Kvartal, Tallinn 2009
Põllu tn eramu, Tallinn 2009
Säina tn eramu, Tallinn 2009
Viimsi eramu, Tallinn 2009
Scala Biljard, Tallinn 2008
Scala Fitness, Tallinn 2008
Viieaia eramu, Muuga 2008
Uusmaa Galeriimaja, Rae vald 2008
Tabasalu eramu, Tallinn 2008
Seedrimänni eramu, Maardu 2008
Männiliiva eramu, Tallinn 2008
Männiku Ärihoone, Tallinn 2008
LHV, Tallinn 2008
Korter Kuldalas, Tallinn 2008
Rahvusvaheline Kool, Tallinn 2008
Korter Viimsis, Tallinn 2008
 



  

 
 
Uudised
 Uudised (6)Uudiste arhiiv
Search*
Uudised
Ekspert: klaas Vaba-dussamba valmistamiseks eriti hästi ei kõlba
11/03/2008 23:09 Lisatud: Asko Berens;
 
 

“Päevavalguses hakkame nägema vaid pesemata klaasi,” on veendunud nii Euroopasse kui ka Ameerikasse suuremahulisi klaas-valgusskulptuure kavandanud Meeli Kõiva. Eesti klaasikunstnike ühendus saatis samba autoritele järelepärimise ja saabunud vastusest selgus: algselt dolomiidist kavandatud samba materjalina kasutatakse klaasi, milleks on välise kihina 30 mm paksune turvaklaas ning sisemise kihina 30 mm eritehnoloogias mullikeste ja pragudega valkjas jääd meenutav klaas. Metallkonstruktsioon asub sambas sees, samuti valgustussüsteem.

Kavandatava monumendi sellisest klaaslahendusest järeldub Kõiva sõnul, et rahvale lubatud jäise samba asemel tehakse tegelikult peegelpinnana sillerdav turvaklaassammas.

Plaanid ja tegelikkus

“Päevavalguses jääb domineerima turvaklaasi sile pind, mis määrdununa ei õigusta oma kõrget hinda,” leidis Kõiva. Parema ettekujutuse saamiseks soovitas kunstnik vaadata Tallinnas Stockmanni kaubamaja lähedal Tartu maanteel asuva Jaani seegi muuseumi määrdunud klaaspinda.

Kõiva rõhutas, et Eesti inimestele edastatud sõnum monumendis kasutatavast klaasist ja selle valgustamisest kui tehnoloogilisest innovatsioonist on faktiline vale.

“Maailmas on viimase kümne aasta jooksul loodud mitmeid unikaalsetes tehnoloogiates klaasskulptuure, kuid nende puhul on klaas algselt olnud idee kandjaks ning võimendajaks,” ütles ta. Samuti pole Kõiva sõnul kõnealune tehnoloogia ja materjalid ei unikaalsed ega innovaatilised.

Peatselt peaks kerkima teinegi klaasist kavandatud mälestusmärk. 23. augustiks ehk esimese Hirvepargi koosoleku 21. aastapäevaks on välisministeeriumi ees Islandi väljakul kavas avada vastupanu mälestusmärk. Kuulo Vahteri, Ivo Lille ja Ain Rööpsoni “Murtud müüri” nime kandev keskelt lahti murtud klaastahukas on pühendatud neile, kes võitlesid Eesti vabaduse eest nii relva kui ka sõnaga.

Juba 2006. aastal võidetud võistluse tööle leiti teostatav tehniline lahendus alles mullu, sedagi peamiselt tänu alles hiljuti leiutatud uuele silikoonitüübile.

Esmalt oli vaja leida klaasitootja, kes suudaks valmistada niivõrd suurt klaasi. Arhitekt Ain Rööpsoni sõnul tuleb monumendi valmistaja Soomest, klaasist müüri klaaskihte hakkab omavahel koos hoidma Portugalis valmistatud silikoon. Siiani otsitakse lahendust valgustusprobleemidele.

Kommentaar

Aulis Bertin, rahvusvaheliselt tunnustatud Soome klaasiinsener

Siseruumides pääseb klaas materjalina mõjule, tema omadused võimenduvad positiivselt. Välistingimustes tuleks arvestada mitut riskitegurit, näiteks ilmastikutingimused muudavad suurte klaaskonstruktsioonide omadusi.

Samuti leiavad monumendil endale mõnusa istumispaiga linnud: kajakad, varesed, hakid.

Lindude väljaheidete tõttu on vaja monumenti pidevalt puhastada ja need põhjustavad klaasi pindmises struktuuris halvasti prognoositavaid muutusi. Samuti tekitavad peegelduvad klaaspinnad lindudes segadust ning kokkupõrkeid on seetõttu võimatu vältida. Monumendile kavandatud 30 millimeetri paksuste turvaklaaside paigutamine välistingimustesse toob seoses temperatuuri kõikumisega kaasa täiendava turvariski.

Malta risti kujuline vorm tekitab klaasosade vahele pinge, mis omakorda muudab osade kuju. Samba välisilme erineb juba mõne aasta pärast tunduvalt plaanitust.

 


11. märts 2008
Autor: Mari Kodres

www.epl.ee


Lisa kommentaar:
Autor: 
Kommentaar:
Spämmirobotite tõke - trükkige kood mida näete pildil:
  Uuenda*
 

Salvesta kommentaar

Elitec